5 põhjust, miks trenni tehes tuleks kasutada just spordiklappe, mitte tavalisi

Paljud inimesed kuulavad muusikat ja raadiosaateid just trenni tegemise ajal. Elektroonikatootjad on selle jaoks mõelnud välja spetsiaalsed kõrvaklapid ehk spordiklapid. Mis need on ja kas nad erinevad millegi poolest ka tavaklappidest, et trenni minnes just neid eelistama peaks?

Artikkel pärineb veebikeskkonnast: www.geenius.ee.

Täismahus artikli lugemiseks kliki:
https://geenius.ee/rubriik/sony-centeri-blogi/mis-asjad-spordiklapid-ja-milleks-need-head/

Advertisements

Kuidas kõndides kordi rohkem kulutada?

Kuidas kõndides kordi rohkem kulutada?

Üks ja ainus sport, milleta me keegi hakkama ei saa, on kõndimine. Me teeme seda absoluutselt iga päev, kui me just ei ole mõne haiguse või õnnetuse tõttu füüsiliselt piiratud. Kahjuks aga ei liigu keskmine inimene piisavalt palju. Seda põhjustab istuv töö, mitte-aktiivne elustiil, mugavus ning võimalus saada kõik kätte kodust lahkumata. Elame internetiajastul, mil meile tuuakse toit koju kätte, kõik rahalised tehingud teeme kodust lahkumata ja isegi töö saab mugavalt arvuti tagant tehtud. Isegi inimestega suhtlemiseks pole vaja füüsilist kontakti, sest on olemas sotsiaalmeedia, telefon, videokõne jpm. Aga millal me siis üldse end liigutame? Kui sul on nõrgad liigesed, oled taastusravil või tahaksid lihtsalt oma kõndimist muuta efektiivsemaks, siis on kepikõnd midagi sinule! Kepikõnd on odav, lihtne ja jõukohane pea igaühele; samas on tegemist tavalisest kõnnist palju tõhusama treenimismeetodiga.

Kepikõnd

Olgem ausad, ma pole elus neid keppe käes hoidnud, veel vähem nendega kõndinud. Olen minagi vaadanud neile ülalt alla, mõeldes, et mis trenn see üldse on? Kuid samas olen väga avatud maailmavaatega – alati valmis õppima ja uusi asju asju proovima. Sest kas nii me mitte ei avastagi, mis meile just sobivaim on? Ega aasta tagasi ma ei pööranud pilku ka veganluse poole ning ei harrastanud jooksmist. Aga näe, need on saanud mu igapäevaks nüüd!

Miks on kepikõnd hea?

Nagu iga spordiga, on ka kepikõnnil märgatav kasu meie tervisele. Toon välja peamised viisid, kuidas kepikõnd meie kehale hea on:

kepikõnd on arstlikult soovitatav inimestele, kel ühel või teisel põhjusel on intensiivne trenn vastunäidustatud või mitte-soovitatav. Näiteks mõõduka ülekaalulisuse, kergekujulise liigesekulumisehaiguse, lülisamba kroonilise valu, I ja II tüübi diabeedi, mõõduka raskusega kõrgvererõhuhaiguse, südame isheemiatõve, meeleoluhäirete ja haigusliku kurvameelsuse korral.
kepikõnni puhul on liigestel lasuv koormus oluliselt väiksem kui joostes ja hüpates, mil koormus liigestele tõuseb 3–5 korda kehamassist suuremaks.
lisaks alakeha lihastele rakendatakse tööle ka õlavöö, ülakeha ja nimmepiirkonna lihased.
tõstab tavalise käimisega võrreldes energiakulu, arendab vastupidavust ja suurendab organismi hapnikutarbimise võimet umbes 58% tavalisest käimisest rohkem. Kepikõnnil kulutatakse tavalise käimisega võrreldes kuni 46% rohkem energiat. Kui tunnipikkuse tavalise kõnni energiakulu hinnatakse ca 250 kcal, siis kepikõnnil on see umbes 400 kcal (70 kg massiga inimesel).
süda ja veresooned saavad kepikõnnil hea treeningkoormuse, suureneb ka südame löögisagedus keskmiselt 17 löögi võrra minutis rahuliku liikumise puhul. Kepikõnni sportlikumas variandis on võimalik treenida ka submaksimaalse südame löögisageduse juures.

Artikkel pärineb veebikeskkonnast: www.paljasporgand.ee.

Täismahus artikli lugemiseks kliki:
http://www.paljasporgand.ee/kuidas-kondides-kordi-rohkem-kulutada/

Kuidas valida endale spordikella või aktiivsusmonitori?

Pole kahtlustki, et spordikellad ja aktiivsusmonitorid on tegemas endiselt väga suurt populaarsuse kasvu. Spordikell või aktiivsusmonitor aitavad kaasa spordi tegemisele, tervisliku eluviisi edendamisele ning oma tervise detailsemale jälgimisele.

Võimalik on valida kümnete ja sadade erinevate tootjate seast ning sageli võib õige aktiivsusmonitori valik osutuda üsnagi suureks peavaluks.

Kergendamaks valiku langetamist oleme välja toonud Teile järgmised punktid mille abil saate vähendada ajakulu sobivaima mudeli leidmiseks.

 

Miks osta aktiivsusmonitor või spordikell?

Aktiivsusmonitor sobib suurepäraselt inimesele, kes tahab jälgida oma tervist ning olla kursis erinevate detailidega mis sellega kaasas käivad – igapäevased läbitud sammud, kulutatud kalorid, korrused, pulss, teekond ja unegraafik on detailid, mida on võimalik aktiivsusmonitoride abil jälgida.

Spordikella eesmärgiks on muuta sind aktiivsemaks läbi nädalaste või igapäevaste eesmärkide püstitamise. Võimalik on oma tulemusi ja saavutusi võrrelda tuttavatega ning korraldada võistluseid.

Osad seadmed tuletavad ka meelde kui oled liiga pikalt ühe koha peale paigale jäänud.

Lisaks liikumise jälgimisele aitab aktiivsusmonitor jälgida und ja une kvaliteeti. Aktiivsusmonitori statistika annab aimu sellest, missugune on sinu une kvaliteet ja kas seda peaks püüdma parandada.

Osadel aktiivsusmonitoridel on ka pulsi jälgimise võimalus.

Disain

Tuleb silmas pidada, et osade kellade rihmad ei ole vahetatavad ning seetõttu tuleks endale eelnevalt ka selgeks teha mis värv oleks kõige meelepärasem.

Muidugi on ka aktiivsusmonitore millel on rihmad vahetatad niiet kui soovite proovida uut värvi siis alati on võimalik soetada ka endale varurihm kui toote funktsioonid vahetust võimaldavad.

Ühilduvus

Selleks, et kell ka treeningtulemused Teie telefoni jõuaks tuleb kindlasti veenduda, et toode ühilduks ka vastava seadmega. Selles saate 100% veenduda kui esitate eelnevalt päringu meie klienditeenindusse või siis sirvite toote kohta infot läbi interneti.

Samuti soovitame tutvuda eelnevalt tootele haakuva rakenduse ning selle võimalustega. Rakendusse salvestub kogu Teie treeningtegevus mille abil saate analüüsida enda arengut ning samuti ka jälgida kuidas töötab Teie süda erinevate koormuste puhul.

Vee – ja tolmukindlus

Siinkohal tuleb eelnevalt läbi mõelda millises keskonnas hakkate antud toodet kasutama.

Juhul kui soovite monitoriga käia ujumas siis tuleb kindlasti veenduda, et toode oleks täielikult veekindel.

Vee- ja tolmukindlust märgib kellale lisatud IP ja sellele järgnevad 2 numbrit.

Esimene number tähistab kaitset tolmu vastu ning sellele järgnev number veekindlust.

Tolmukaitset mõõdetakse skaalal 0-6 st. 0 on ilma igasuguse tolmukaitseta ning 6 täieliku kaitsega tolmu vastu.

Veekindlust mõõdetakse skaalal 0-8 st. 0 on ilma igasuguse kaitseta vee vastu ning 8 täielikult veekindel.

 

Rakendus

Aktiivsusmonitoride kasutamine ja enda progressi jälgimine on mugav tänu sellega haakuvale rakendusele. Rakenduse saab alla tõmmata nii mobiili, tahvel- kui ka lauaarvutisse. Rakendus on koht, kuhu kõik sinu tulemused kogutakse. Kuna kogu informatsioon on ühes kohas koos, saab kergesti enda arengut analüüsida. Lisaks saab võrrelda erinevate trennide südametegevust ja vaadata, kas ja kuidas tulemused paranevad.

Osaliselt refereeritud artikkel pärineb veebikeskkonnast www.reset.ee

Kuidas teha tutvust jooksmisega

Kevad on käes ning paljud meist alustavad taas treeninguid. Ranna hooaeg on ju kohe käes. Kuidas teha tutvust jooksmisega, eriti juhul, kui terve talv läbi sporditegemist vaid teleri vahendusel nauditud on ning kehakaalgi eelmisest rannahooaja omast oluliselt kõrgem.

Siin juures tuleks aga paljudele tähtsatele asjaoludele tähelepanu pöörata, et peale esimest treeningut koheselt loobumise mõtteid ei tekiks.

Enim levinud viga, mida algajad jooksjad teevad, on see, et alustatakse liiga suure intensiivsusega. Tulemuseks on see, et juba mõnesaja meetri pärast tekib tohutu hingeldamine või sääred kisuvad kangeks, ega taha enam liikuda. Selle peale kiputakse käega lööma ning kinnitama endale, et ju siis ei ole jooksmine minu jaoks.

Selleks, et nimetatud olukorda ära hoida, tuleks alustada kõndimisega. Jooksusamme võiks vahepeal teha, kuid sel juhul olgu need väga lühikesed ning korraga võiks joosta näiteks umbes minuti ning seejärel tuleks taas kõndimisele üle minna, et taastuda järgmiseks jooksu katseks. Ärge häbenege joosta aeglaselt, näiteks 5 km/tunnis. Sedasi teevad vahel ka tippjooksjad, intervallide vahel.

Esimeste nädalate treeningud võiksidki olla kestvusega 30-60 minutit ning olla kombinatsioon käimisest ja kergest sörkimisest. Nädalasse võiks mahutada kolm-neli treeningut. Teisel-kolmandal nädalal võiks juba jooksu kestvust vähehaaval suurendada. Kui suudate lühikeste sammudega juba pikemalt joosta nii, et hingeldamine võimaldaks kaaslasega vestelda, olete õigel teel. Katsetage!

Neljandal-viiendal nädalal võiksite proovida juba 5-7 km järjest joosta, kuid siinjuures ärge unustage, et sammud olgu endiselt lühikesed ning hingeldamine peaks võimaldama kaaslasega rääkida. Kui järjest jooksmine tundub liiga raske, minge kõndimisele üle ning peale taastumist jätkake taas jooksmist.

Et ühest korralikust jooksutreeningust rääkida, peaks seda tegema 8-12 km järjest ning nädalas 3-4 treeningut. Selle taseme saavutamiseks kulugu aga vähemalt 2-3 kuu pikkune ettevalmistav periood, millest just ülalpool juttu tegime. Selle kõige juures ärge unustage tervislikku toitumist ning motiveerivat treeningpäevikut. Edu eesmärkide saavutamisel!

 

Spordirakendus Sportlyzer

sportlyzerSpordirakendustest on saanud meie igapäevane kaaslane. Paljud meist ei kujuta jooksutrenni ilma selleta ettegi. Sportlyzer ei erine oma võimaluste poolest oma konkurentidest ning saab hakkama kõigega, sarnaselt oma konkurentidele (nt. Sports-Tracker ja Endomondo).  Sportlyzeri spordirakenduse suureks eeliseks on kasutusmugavus ja lihtsust. Rakendust kasutades hoiad suurel määral kokku oma väärtuslikku aega just treeningpäeviku täitmise arvelt.

Põhiomadused

• Kasutada GPS automaatsalvestamist või sisesta treeninguid käsitsi
• Vaata oma treeningu marsruuti kaardilt
• Võrdle oma tulemusi sõpradega
• Vaata, muuda, kustuta või lisa treeningu andmeid
• Loo ja muuda treeningu kava
• Lisa päevasündmused, terviseprobleemid, igapäevaseid märkmeid, võistluste- ja testi tulemusi
• Vaata iganädalast statistikat ja kokkuvõtet
• Halda oma profiili
• Ühildub paljude pulsikelladega ning nutiseadmetega läbi bluetooth`i (Zephyr HxM, Polar H7 ja teised nutiseadmed)

Kasutades oma nutitelefoni, salvestatakse andmed sportlyzer.com pilveteenusele, millele pääsed mugavalt ligi oma nutiseadme rakendusest või ka tavaarvutist, kui logid sisse sportlyzer.com keskkonda. Seal on võimalik analüüsida oma treeningu andmed juba üsna põhjalikult ning soovikorral võite neid jagada oma sõpradega. Sportlyzer on mõeldud kasutamiseks nii üksikule tavaharrastajale, kui ka tervele spordiklubile, mille sisu haldab treener. Sportlyzer on järjest arenev ning üha populaarsust koguv spordirakenduse süsteem üle kogu maailma. Rohkem infot leiad: sportlyzer.com

Lörts, libedus ja lumehanged jooksmist ei sega

Jooksmine talvel

Jah, tõsi see on, et tõeline spordisõbrast jooksja ei katkesta oma jooksutreeninguid aastaringselt. Ei takista teda ei lõrtsisadu, libedus, ega pakanegi. Näeb varustusega veidi rohkem vaeva ning naudib oma jooksutrenne aastaringselt. Kuidas on lood aga sinuga? See on imetore, kui alljärgnev sinu kohta ei käi, kuid ilmselt oled sa oma jooksmised selleks hooajaks juba lõpetanud, kuna väljas kisub õhutemperatuur juba miinuskraadidesse, ulub läbilõikav tuul, taevast sajab lörtsi ning tööpäeva lõpuks on saabunud pimedus. Paremal juhul oled kolinud oma treeningutega jõusaali või oled appi võtnud mõne kodus oleva treeningseadme, halvemal juhul oled sportimisest aga suisa loobunud ning asunud talvepuhkusele, et kevadel taas millegi enneolematult raske ja ebameeldivaga alustada – jooksmisega.

Kas teadsid, et tegelikult ei pea sa oma jooksutreeninguid talveks katkestama kõigi äsja loetletud põhjuste tõttu ka juhul, kui kõik need väited just sind puudutavad? – Jookse kodus! Jah, see ei ole kirjaviga. Sa vajad vaid 1 ruutmeetri suurust põrandapinda. See on paigaljooks. Tõsi, see ei asenda küll õues jooksmist, kuid selles võid kindel olla, et järgneval kevadel õue jooksma asudes oled juba suurepärases jooksuvormis ning loodetavasti kulgeb tänu sellele kogu järgnev hooaeg ka sujuvamalt ning edukamalt.

Soovitused “rajal” püsimiseks

Siinkohal anname ka mõned soovitused, et sa peale esimest paigaljooksu loobuma ei peaks.  Kuna tegemist on tubase treeninguga, pead tooma sellesse vaheldust.

  • Too aegajalt oma joosutehnikasse erinevaid sammude kombinatsioone – olgu selleks siis kas või tantsusamme meenutavad ette- ja kõrvaleasted.
  • Tee vaheldumisi seeriate kaupa põlve- ja sääretõstejooksu.
  • Kombineeri erinevat koormust, lisa või vähenda teatud minutiteks tempot.
  • Treeni muusika saatel. See aitab ka sammu pidada ning lisab ka motivatsiooni. Vali spetsiaalselt erineva taktiga lugusid. Erineva tempoga jooksmiseks sobivad paremini 110-130 lööki/minutis muusikapalad. See aitab ka koormust tõsta või vajadusel langetada. Katseta ja leia sobivad!
  • Kasuta pulsikella. Nii näed ka oma südame löögisageduse arengut.
  • Sammulugeja annab aga hea ülevaate sammusagedusest.
  • Märgi oma treeningud ülesse. Kasuta selleks treeningpäevikut või mõnda spordirakendust.
  • Enne treeningut tee alati soojendus- ja kergeid venitusharjutusi. Viimased on vajalikud ka peale treeningut – kiirendab taastumist. Ära venita valuläveni!
  • Joogipudel säti treeningute ajaks enda lähedusse, et see alati käeulatuses oleks.
  • Higi pühkimiseks olgu rätik käepärast.
  • Võimalusel hoia aken tuulutuse asendis.
  • Kasuta kergeid sisejalatseid või jooksutosse. Kuna paigaljooksu intensiivsus ja surve jalgadele ei ole tavajooksuga võrreldavad, võid vahelduseks proovida ka paljajalu või sokkides jooksmist. Katseta!

Kui oled otsustanud talvised treeningud just velotrenažööril mööda saata, siis soovitame lugeda ka seda artiklit: Kuidas talveperiood trenažööril üle elada

Toitu tervislikult ja tunne liikumisest rõõmu.  Kui ilmad vähegi lubavad, eelista tubastele treeningutele õues treenimist. Edu!

Treening ja vesi

Treening-ja-vesiIga intensiivsema kehalise tegevusega kaasneb higistamine. See on hädavajalik organismi ülekuumenemise vältimiseks. Keskmise intensiivsusega treeningu puhul kaotab keha 0,5 – 1 liitri vedelikku tunnis, intensiivse koormuse puhul aga kuni 3 liitrit. Mitte ainult tippsportlasele, vaid ka tervisejooksjale on oluline võimalikult kiiresti asendada vedelikukaotus.

Tavalisest kraaniveest ei piisa. Tugeval higistamisel võib mineraalainetevaeste jookide kasutamine põhjustada terviseprobleeme, kuna mineraalide sisaldus ja nende koosseis joogis määrab, kuidas vedelik organismis jaotub.

Põhimõte on lihtne – iga kulutatud kilokalori kohta tuleb juua 1 milliliiter vedelikku. Ligi 2% kehakaalust vedeliku kaotus võib viia töövõime langusele kuni 20%. 50 kg kehakaalu korral teeb see välja vaid ühe kilogrammi.

Ehk on siit arusaadav, miks vedeliku tarbimine nii oluline on. Taastumine – see pole lihtsalt puhkus treeningute vahel, see on optimaalne toitumine, veeprotseduurid, massaaž jne. On vaja tasakaalustada mineraalide, mikroelementide ja vedeliku kaotus. Mineraalveed aitavad taastada kaotatut.

Naatrium osaleb organismi vedelikubilansis, happe-leelise tasakaalu säilitamises ning närvi-lihase ärritatavuses. Kuuma ilmaga ja pingutava kehalise tegevuse korral kaasneb järsk naatriumi vajaduse tõus. Keha kaotab vedelikku, mis omakorda mõjutab teiste mineraalainete, nagu magneesiumi ja kaaliumi kaotust. Mineraalvees ei esine naatrium naatriumkloriidina (keedusool), vaid teiste mineraalainete või bikarbonaadiga seotuna. Sellisel kujul soodustab bikarbonaat üleliigse naatriumi eritumist.

Bikarbonaat ei ole mineraalne, vaid hea loodusliku mineraalvee oluline koostisosa. Bikarbonaadirikkad on just lubjakivi läbinud mineraalveed. Jooksja jook peaks sisaldama ka võimalikult palju magneesiumi. Kaaliumisisaldus joogis, mida tarvitatakse jooksu ajal, ei tohi olla aga liiga kõrge, pärast jooksu on aga kaaliumirikas jook soovitav.

Mida kõrgema temperatuuriga ja kontsentreeritum on joogi suhkrusisaldus, seda kauem püsib see maos. See põhjustab ebameeldivat täismaotunnet ja vesi loksub sooles edasi – tagasi. Magusad joogid põhjustavad kiire vere suhkrusisalduse tõusu, mis omakorda suurendab kõhunäärme hormooni insuliini eritumist. Kõrge insuliinitase pidurdab rasvade “põlemist”, mistõttu organism kasutab juba väga varakult ära oma glükogeeni varud.

Siit soovitus – vahetult enne starti mitte kasutada suurtes kogustes magusaid toitesegusid. Üle tunni kestnud pingutusel peab jook sisaldama ka süsivesikuid. Jooksu ajal toimib kõige kiiremini jahe jook, milline sisaldab vajalikul hulgal mineraale ja süsivesikuid.

See ei tarvitse olla tööstuslikult valmistatud spordijook, nõude täidab ideaalselt õunamehu (või muu puuviljamahl) segatuna mineraalveega 1:3, eeldusel, et valitakse õige mineraalvesi. Mineraalvees leiduvad mineraalid peavad olema järgmises vahekorras: kaalium:naatrium mitte vähem kui 1:10, magneesium: kaltsium mitte vähem kui 1:3.

Artikkel pärineb: www.varskavesi.ee

Muusika ja liikumine

Muusika ja liikumineMuusikat ja liikumist peetakse lahutamatuteks osadeks. On ju tavaline, et rütmikat muusikat kuulates hakkab jalg justkui iseenesest tatsuma. Ka paljud sportlased kasutavad treeningutel muusika kuulamist. Just muusika on see, mis aitab ettevalmistusfaasis parandada sportlase sooritusvõimet.

Tänapäeval on meile kõik eeldused olemas. Ei ole kuigi keeruline laadida oma lemmikmuusika mobiiltelefoni mälukaardile, ühendada telefon kõrvaklappidega ning jooksurajale minna. Milleks siis mitte kasutada nii tõhusat abimeest treeningutel, nagu muusika.

Muusikaga on võimalik parandada sportlase hetkelist sooritusvõimet. Muusika aitab sportlasel valmistuda eelseisvaks raskeks ühekordseks pingutuseks. Muusika aitab ka lõõgastuda, aitab tähelepanu kontsentreerida, edasi lükata väsimus- või ebamugavustunnet, manipuleerida meeleolusid positiivsemas suunas. Muusika aitab vähendada pingutuse tajutavust, mille läbi oleme võimelised enamaks. Muusika abil on võimalik tõsta tempot, mille tulemusena oleme efektiivsemad. Muusika motiveerib meid enam ja enam pingutama. Muusika on väga hea vahend ka rütmi hoidmisel. Just tänu sellele on rühmatreeningutes muusikakuulamine asendamatu abivahend.

Tõepoolest, muusika on väga võimas ja efektiivne abivahend sportlase motiveerimisel. On arvukalt teaduslikke uuringuid selle kohta, et muusikaga on võimalik mõjutada inimese käitumist. Ja kõik tulemused on üsna ühesed – muusikaga treenimine parandab sooritusvõimet ning muudab treeningu efektiivsemaks. Me kõik, kes me oleme käinud jõusaalis treenimas, ei kujutaks seal treenimist ilma muusikata ettegi. Rühmatreeningu puhul ei saa vaikuses treenimisest juttugi olla, see oleks ennekuulmatu.

Paraku on ka olukordi, kus tuleks muusikakuulamisega olla ettevaatlikum. Näiteks, kui sa puutud kokku oma treeningus liiklusega, sõites jalgrattaga maanteel või kui sinu jooksurada läbib liikluseks avatud ristmike, peaksid muusikakuulamisse suhtuma äärmise ettevaatlikkusega või siis ohutuse huvides sellest suisa loobuma. Ja ärge unustage, et vahel on metsajooksu tehes väga lõõgastav kuulata ka linnulaulu ja metsakohinat.

OneDrive – hea koht treeningpäeviku jaoks

OneDrive-picHoia oma treeningpäevikut turvalises kohas ning halda seda kõikjalt, olles kodus, tööl, reisil olles või kus iganes mujal. Keskkonda OneDrive pääsed mugavalt igaltpoolt, kasutades selleks arvutit, tahvlit või nutitelefoni. Selleks pead oma treeningpäeviku lihtsalt üles laadima, ja nii lihtne see ongi! Ainus, mis sul selleks vaja on – Microsofti kasutajakonto. Muideks, juhul, kui sul seda veel ei ole, saad selle kiirelt ja mugavalt luua vaid loetud sekunditega. Vaata kohe ja loe lisa: www.onedrive.com.

Meie poolt pakutavate treeningpäevikutega saad tutvuda siit: http://1drv.ms/1fvB1c4, ning soovikorral saad sobiva treeningpäeviku oma OneDrive keskkonda salvestada. Selleks laadi vastav treeningpäevik alla. Seejärel mine oma isiklikku dokumendi kausta keskkonnas OneDrive ja laadi äsja alla laaditud fail üles.